Kõiki seni käsitletud probleeme seob trükikodade soov õigustada ebaõnnestumisi 'kiirustamisega kliendi hüvanguks'. Komisjoni seisukoht on, et kiirustamine ei vabanda ebakvaliteetset tööd. Oluline on adekvaatselt hinnata oma ressursse ja leppida kliendiga kokku teostatav tööprotsess.

Ettevõtte sisemist tööprotsessi alates tellimuse vastuvõtust kuni valmis töö üleandmiseni peab reguleerima majasisene tehniline dokumentatsioon mis on koostatud eesmärgiga tagada kvaliteetne toode. Kvaliteedi esmane nõue on iga töölõigu poolt teostatav kontroll temale tuleva algmaterjali korrektsuse ja komplektsuse ning oma tooteosa kvaliteetse teostuse osas.

Ettevõte peab nõudma piisavalt algmaterjale kõigi protsessi osade teostamiseks ja kvaliteedikontrolliks.

K: Millist vastutust kannab trükkija kvaliteedi eest, kui talle cromalini (trükietaloni) ei esitata?

V: Ka trükietaloni puudumisel peab trükkija hea seisma selle eest, et trükiparameetrid vastaksid eeldatavatele normatiividele. Selleks piisab aktsepteeritavast kontrollribast (UGRA-FOGRA kontrollriba, sobib ka isetehtud kontrollitud parameetritega riba kus on täispinnad, punktikasvu mõõtmise pinnad, neutraalse halli pind ja nn.slur-väli) poogna tagumises servas. Normatiividele vastavalt trükitud poognal pole reeglina märkimisväärseid värvierinevusi proovitõmmisest. Trükietaloni jõudmine seda vajavatesse protsessilõikudesse on ettevõtte töökorralduse küsimus.

K: Kas saab eeldada, et trükikoda ise peab valmistama cromalini kui temalt seda tellitud ei ole?

V: Ei saa eeldada, küll aga peab Komisjon õigeks, et trükikoda kindlustab ennast töö kvaliteedi tagamiseks vajalike algmaterjalidega, mis võib tähendada kliendile proovitõmmise tegemise/kinnitamise vajalikkuse selgitamist ja vastava teenuse müümist või äärmuslikul juhul ka selle tegemist omal kulul. Samuti on loogiline, et juhul, kui trükikoda teeb filmid, on tema kohustus tagada nende vastavus originaalile ja tellida kliendilt vastavuse tõestamiseks vajalikud algmaterjalid.

K: Millisel kujul peaks tellija kinnitama kujundajalt saadud kavandi? Kui üheks selliseks on cromalin, kas sellisel juhul on kujundaja kohustus see valmistada?

V: Kavandi kinnituseks tuleks lugeda tellija poolt kirjalikult kinnitatud proovitõmmis, mis lähtudes täisdigitaalsetest trükimasinatest, arvutis tehtavast poognamontaazhist ja plaadiprinteritest ei pruugi alati olla cromalin-tüüpi tõmmis (mis valmistatakse filmidest, seega ei ole seda võimalik teha enne filmide väljatrükki). Eeldatavalt valmistab proovitõmmise kujundaja, järgmiste protsessi osade ülesandeks on tagada oma töö vastavus sellele näidisele ja vajaduse korral teha lisatõmmiseid. Nt. võib lähitulevikus osutuda normaalseks, et klient kinnitab sublimaat-printeri väljatrüki ning pärast poognamontaazhi ja enne plaatide trükkimist tehakse tindipritsitõmmis, mis näitab et kuni selle punktini annab protsess kvaliteetse tulemuse.

K: Millisel kujul lugeda kujundaja poolt disketil tehtud kavand lõpetatuks, trükivalmiks (millistes formaatides salvestatult)?

V: Valmis digitaalse kavandiks tuleks lugeda kujundusprogrammis salvestatud dokumenti, mis avaneb probleemideta, mis koos kaasnevate piltidega on vajalikus värvisüsteemis ja mis trükikojale sobiva printfaili tegemiseks ei vaja muud vahelesekkumist kui poognamontaazhi. Komisjon peab heaks tavaks, et repro- ja trükikojad õpetavad kliente nende jaoks sobivaid printfaile tegema, kuid printfail jääb siiski tehniliseks vaheastmeks kavandi ja filmide vahel.

K: Kas trükikojas või reprofirmas normaalse tulemuse saamiseks faili ümbertegemine on loomulik nähtus või kujundaja puudujääk?

V: Kavandi ümbertegemine peab toimuma vastastikuse kokkuleppe alusel ja reeglina tasu eest, ümber tehtud töö kuulub kliendiga kooskõlastamisele. Komisjon peab soovitavaks, et kujundajale selgitatakse tema töö trükiks sobimatuse põhjuseid ja antakse soovitusi, kuidas ta ise saaks töö korrastada.