PDF/X-1, PDF/X-1a:2001, PDF/X-3 jne

PDF/X teema sissejuhatust üle lugedes avastasin ehmatusega, et olin väitnud nagu oleks tegu "ühe ja lihtsalt mõistetava standardiga". No vot nii selged need lood ISO standarditega ikka ka ei ole -- kuniks PDF/X-1 osas konsensusele jõuti oli Adobe saanud valmis PDF'i uue versiooni spetsifikatsiooni ja kasutajate survel tuli mõistagi järele anda. Lõpptulemuseks on mõistagi lühendite sigri-migri mis vajab pikemat lahtiseletamist. Põhjaliku selgituse leiab Martin Bailey PDF/X FAQ'st, siinolev tekst on koostatud paljuski selle FAQ alusel.

Kui sa aga allolevat läbi lugeda ei viitsi, siis jäta meelde need kaks olulist nimetust:

• PDF/X-1a:2001 on hetkel värskeim CMYK- ja spot-värvidega töökorraldusse sobiv versioon mis toetab PDF versiooni 1.3 ning välistab OPI-piltide kasutamise
• PDF/X-3 on selle edasiarendus, mis lisaks CMYK- ja spot-värvidele tunnistab ka Lab'i, kalibreeritud RGBd, ICC profiile jms (sobib kasutamiseks värvihaldusega töökorralduse puhul)

Lisaks võid kokku puutuda nimetustega nagu PDF/X-1a:2001 PLUS Commercial -- kuna PDF/X standardid ise ei sisalda nõudmist piltide resolutsioonile jms, siis "plus trükimenetlus" viitab kasutatavale standardile, nt PLUS Commercial eeldab 300dpi pilte ning pahandab, kui need on oluliselt suurema või väiksema resolutsiooniga.

PDF/X-1, PDF/X-2 ja PDF/X-3

ISO 15930 ehk PDF/X on loodud mitmeosalise standardina, sest ühelt poolt lähevad lahku kasutajate tahtmised ja ... teiselt poolt pole ei kasutajad ega tehnoloogia veel päris valmis kõigeks selleks, mida vaja oleks. Alustame lihtsamast:

Osa 1 ehk PDF/X-1 käsitleb PDF-faile, mis sisaldavad kõiki trükiks vajalikke komponendte ja mis kasutavad ainult CMYK- ja sport-värve

Osa 3 ehk PDF/X-3 lubab lisaks ka kolmekomponentseid värve nagu Lab ja kalibreeritud RGB ning sobib seega rakendusteks, kus trükimenetlus pole faili tegemise ajal teada (nt reklaam, mis läheb korraga mitesse ajalehte) või kus kasutatakse värvihaldust; PDF/X-3 valmis 2002 aasta hiliskevadel

Osa 2 ehk PDF/X-2 hakkab käsitlema PDF-faile, mis ei pruugi sisaldada kõiki komponente, st näiteks fondid ja pildid võivad erinevatel põhjustel (autorikaitse, faili suurus, töökorraldus vms) liikuda sihtkohta PDF-failist eraldi; PDF/X-2 saab olema ühilduv nii PDF/X-1 kui PDF/X-3 standardiga. Kuna tegu on alles loomisel oleva standardiga mille järgi keegi minuteada Eestis vajadust ei tunne, siis jätame ta sedapuhku mängust päris välja.

PDF/X-1:1999, PDF/X-1:2001 ja PDF/X-1a:2001

Lisaks jagunemisele kolmeks osaks peab ISO 15930 jälgima ka PDFi arengut mis üldjoontes käib nii: Adobe mõtleb välja uuendused; Adobe võtab need kasutusele mõnedes oma programmides; Adobe ootab veel veidi; Adobe avalikustab uuenduste spetsifikatsiooni; möödub aasta kuni kaks; tasapisi hakkavad uuendused jõudma ka prepressis kasutatavatesse seadmetesse ja programmidesse.

PDF/X-1:1999 oli standardi esimene inkarnatsioon mis lähtus PDF versioonist 1.2 ehk sellest, mida tegi Adobe Acrobat 3.0; loomulikult peeti siis ainsaks lubatud lahenduseks CMYK-värvide kasutamist

PDF/X-1:2001 ja PDF/X-1a:2001 on edasiarendused, mis toetavad PDF versiooni 1.3 (Acrobat 4.0) ning on sama standardi erineva rangusega versioonid: nimelt lubab PDF/X-1 üht spetsiifilist OPI lahendust, mille puhul "muud failid" võivad olla salvestatud PDFi sisse. Paraku muutis see standardi rakendamise keerukamaks ja kallimaks (sest enamus programme seda ei tunnistanud) ning nii otsustatigi luua vastavustaseme 1a, mis välistab OPI kasutamise ja keelab ühtlasi ka PDF-failide krüpteerimise.

Kõigest sellest tulenevalt on mõtet soovitada nimelt PDF/X-1a:2001 kasutamist vähemalt nii kaua, kuniks osapooled pole suutelised kasutama värvihaldust (color management).

PDF/X-3

PDF/X-3:2002 on PDF/X-1a:2001 edasiarendus, mis lisaks CMYK- ja spotvärvidele lubab ka seadmesõltumatute ja kalibreeritud värviruumide kasutamist: näiteks on PDF/X-3 puhul võimalik kasutada reklaamis CIELab või profiiliga varustatud RGB-pilti, mis lahutatakse CMYK-kujule alles väljatrüki faasis vastavalt konkreetse ajalehe/trükikoja parameetritele.

PDF/X-3 kasutamine eeldab seega värvihalduse kasutamist nii faili looja kui ka kasutajate poolel, minu kogemuse kohaselt on see aga Eestis hetkel veel kaardistamata territoorium.

PDF/X Plus

Kuna PDF/X paneb paika ainult nõudmised PDF failile ja ei tegele trükiprotsessi vajadustega nagu näiteks piltide resolutsioon, on sinna kõrvale tekkimas veel üks haru üldnimetuseks on PDF/X Plus, näiteks PDF/X-1a:2001 Plus Commercial, või ... Plus for Flexo. Sellisel moel on lihtne lahus hoida kahe erineva taseme nõudmisi: näiteks on trükikoja töökorraldus võimeline vastu võtma PDF/X-1a faile, aga sõltuvalt tööst ja kasutatavast trükimasinast peaksid need vastama kas Commercial või Newspaper nõumistele.

Kuna PDF/X Plus ei ole standard, siis võib igaüks kehtestada omad soovid, näiteks PDF/X Plus Uniprint võiks erinevalt Enfocuse programmidega kaasa tulevast PDF/X-1a:2001 Plus Commercial profiilist nõuda piltide minimaalseks resolutsiooniks 150dpi asemel 200dpi.

Mõned näited võimalikest PDF/X Plus nõudmistest leiab IPA PDF/X Guide'ist ja neid tasub kindlasti PDF/X failide tegemisel ja kontrollil jälgida.