Sissejuhatus PDF-maailma ehk miks ja millepärast

Alustaks vahest veidi kaugemalt. Kogu arvutis tehtav kujundustöö trükitakse välja PostScript-keelt mõistvatel seadmetel, olgu need siis laserprinterid, reprokoja filmiprinterid, trükikoja plaadiprinterid, tindiprits-plotterid või digitaalsed trükimasinad.

Arvutis on meil aga Quark Xpress, PageMaker, Illustrator, Freehand või CorelDraw - liigutad hiirt ja töö edeneb. Kui jõuab kätte trükkimineku aeg, on kaks võimalust: kas saata seesama kujundus- või küljendusprogrammi dokument koos piltide, graafika ja fontidega reprosse või teha PostScript-printfail. Siinkohal jaguneb seltskond kaheks: ühed peavad printfaili ainsaks lahenduseks, mis ei luba järgmistel tööetappidel vigu tekitada ja teised üritavad järjekindlalt oma vastutust repro- või trükikoja kaela veeretada, sest nad ei ole veel kindlad omatehtud PostScript-faili korrektsuses.

Aeg on aga raha ja dokumendifailiga tegelemine repros, trükikojas või ajalehe reklaamiosakonnas tähendab paratamatult viivitust ning seob sind su häid ja halbu harjumusi tundva teenindajaga, samas kui tähtajad aina lühenevad ja kliendid ootavad soodsamat hinda.

Lahenduseks oleks miski, mida saab kestahes (nt repro või lehetoimetus või sinu klient) probleemideta avada ja kasutada, mida sinul on lihtne teha ja kontrollida, mille maht on väike ning mida saaks kiiresti transportida - seejuures mitte kullerpostiga, vaid üle interneti.

Selleks lahenduseks on PDF ehk portable document format, mida kasutatakse nii tööde kooskõlastamisel kliendiga, sest PDFi vaatamiseks vajalik Acrobat Reader on tasuta jagatav programm - kui kujunduste reprosse või reklaamide lehte saatmisel. Alates Acrobat’i versioonist 3.0 toetab PDF kõiki trükitehnilisi vajadusi nagu neljavärvilahutus ja overprint ning saadaval on hulgaliselt lisavarustust PDF-failide kontrollimiseks ja korrigeerimiseks (vaata “Enfocus CheckUp, PitStop ja DoubleCheck”).

Eelised

Komplektne. PDF-faili saab panna kõik fondid, pildid, teksti ja graafika, mis on vajalikud dokumendi trükkimiseks või ekraanil näitamiseks täpselt samal kujul, nagu sina need kujundus- või küljendusprogrammis paika panid.

Kompaktne. PDF toetab erinevaid kadudega (JPEG) ja kadudeta (ZIP, CCITT G4) kompressioonialgoritme, lubades sul vastavalt rakendusele valida piisavat pildikvaliteeti tagav failisuurus.

Sõltumatu. Üks PDFi olulisemaid eeliseid on lehekülje, platvormi ja rakenduse-sõltumatus. Sa võid PDFi teha Quarkist või Wordist, PC-l või Macil, välja trükkida mistahes Adobe PostScript Level 2 või PostScript 3 printerile - tulemus on sama.

Usaldatav. Acrobat Distiller interpreteerib PostScript faili ja annab tulemuseks lihtsustatud ehk printerisõbralikuma PDFi - ka enamus muidu printerile keerukaid faile trükkuvad, kui nad on korra PDFiks tehtud. Samas ei lähe selle lihtsustamisega midagi kaduma.

Muudetav. Kui sa kasutad värvilahutuste asemel komposiit-PDFi, on su töö viimase hetkeni parandatav, kasutades Acrobat 4.0 sisseehitatud võimalusi või lisavahendeid nagu EnFocus’e PitStop.

Kontrollitav. Tänu PDFi selgele sisemisele struktuurile on preflight-programmidel lihtne tutvuda faili sisuga ja hoiatada sind näiteks madalaresolutsiooniliste või RGB-reziimis piltide leidmise korral.

PDF vs PostScript

Oma olemuselt on PDF struktuurne ja lihtsustatud PostScript -- kasutab sama graafikamudelit, kuid omab kindlat kataloogipuu-laadset ülesehitust, kus iga komponent kindlalt omas pesas istub. Kui näiteks PostScripti puhul võib font või lehekülje taustapilt asuda kus tahes kohas keset printfaili ja selle ülesleidmine teisel leheküljel kasutamiseks on paras peavalu, siis PDFis on Pilt_1 ja Font_1 ülesleitavad millal vaid neid vaja peaks minema. PDF koosneb iseseisvatest komponentidest, mis lõpuks lehekülje kirjelduse poolt kokku kutsutakse.

Tulemuseks on see, et lehekülgede ümberjärjestamine näiteks poognamontaazhi puhul, viimase hetke muudatuste sisseviimine või graafikakomponentide trükikõlbulikkuse kontroll ehk preflighting on äärmiselt lihtsad teostada - mis kasutaja seisukohalt tähendab vastava tarkvara mõistusepärast hinda. PDFi jaoks mõeldud editori-preflighteri hind on suurusjärgus viis tuhat ja automaatne rakendus ca viisteist tuhat krooni, PostScripti puhul algavad hinnad paarikümnest tuhandest ja lähevad 300-400 tuhandeni välja.

Ka PDF võib olla väärakas

Vaatamata kogu siintoodud PDFi-kiitmisele on tegemist ikkagi täiesti universaalse dokumendistandardiga ja kasutajal on äärmiselt lihtne teha PDF, kus on sees näiteks madalaresolutsioonilised RGB värvimudelis pildid ja tulemuseks trükiks vastuvõetamatu kvaliteediga fail. PDF ei ole hõbekuul, mis parandaks imeväel kõik meie tehtud vead. Selle käsiraamatu eesmärk on kirjeldada töökorraldust, kus probleemide tekkimise tõenäosus viidud miinimumini ja apsud avastatakse võimalikult varakult.

Failisuurused ja kvaliteet

Väiksemad failid on vahest kõige lihtsamalt mõistetav PDFi eelis nii PostScript-faili kui ka kujundusprogrammi dokumendi ees. Kevad-suvel 1998, esimest korda laiemale ringile PDF-reklaamitranspordi tutvustades, sai proovitööna kasutatud Postimehe pooleküljelist reklaami (suurus ca A4, terve reklaami mõõdus slaid), mille Quark Xpressist tehtud printfail oli 21MB. Pärast Distillerit oli tulemuseks PDF suurusega 774kB kasutades JPEG Medium pakkimist (Zip ehk kadudeta pakkimine andis tulemuseks 15,9MB).

JPEG Medium sai valitud kui pakkimistase, millelt lootsime saada enam-vähem ajalehetrükiks aktsepteeritavat tulemust ja Zip juhuks, kui enne trükkisaatmist tehtud kromaliin-proovitrükk peaks osutuma probleemseks. Tegelikult ei suutnud me vaatamata pildi detailsusele (pitsilised riided, juuksed jms) leida JPEG- ja Zip-kompressiooniga failidest tehtud filmide ja tavaliste kromaliinide võrdlemisel ühtegi silmale märgatavat defekti. Siinkohal tasub arvestada, et proovitrükk annab tegeliku ajalehetrükiga võrreldes liiga hea ja terava kujutise mis peaks välja näitama ka need defektid, mis pärast silma ei hakka.

Loomulikult võib reaalses elus kasutada paremat kvaliteeti andvaid kompressioonitasemeid, kindlasti maksaks JPEG Maximumi nõuda kaetud paberi (maakeeli “kriidi”) ja poognaoffseti puhul.

Viimane fail selles nimekirjas on PDFist tehtud EPS, mis sai lehte pandud. Nagu näha, on EPS uuesti suureks paisunud (sedapuhku isegi suuremaks kui algne PS-fail, sest ohutuse mõttes tegime Level 1 PostScriptile vastava faili, samas kui algses Quarki loodud failis oli pilt nähtavasti pakituna kadudeta pakkimisalgoritmiga). Kui PDF liigub reklaamifirmast lehte ja peab olema kompaktne, siis EPSi on vaja vaid ajutiselt (lehe trükkiminekuni) ja majasiseseks kasutuseks, nii et selle suurus pole katastroofiline probleem, kuid vajab kindlasti töökorralduses arvestamist. Näiteks juhul, kui sellise EPSiga lehest trükkida välja lahutused, läheb EPS printfaili kaasa neli korda (iga osavärvi jaoks) ja tulemuseks on päris suur printfail. Kasutades komposiit-töökorraldust (vt allpool) saab seda neljakordistumist muidugi vältida.

Lahutatud vs komposiit

Siiani on kogu trükiettevalmistus lähtunud osavärvideks lahutatud PostScript-failist, mille kontrollimine eeldab muuhulgas oskust neljast halli värvi leheküljest üks värviline kokku mõelda. Lahutatud fail on samas andnud kindlustunde, nii nagu töö minu arvutist lahkub ta ka linofilmile jõuab.

Kuna lahutatud printfail oli standard, on vähemalt Mac-maailm läbi aegade kasutanud pildiformaadiks viie-faili-EPSi ehk DCS-EPSi. Sellisel puhul saadab küljendusprogramm printerisse proovitrükki (komposiit) tehes väljatrükki madalaresolutsioonilise nn kukepildi ja lahutusi trükkides kõrgresolutsioonilised failid osavärvide kohta (kokku kukekas + CMYK = viis faili). Nii käisid arvutid kiiremini ja suuri infokoguseid läks vaja alles töö lõppfaasis, reprosse minevat printfaili tehes.

PDFi ja värvilahutusvõimeliste filmi- ja plaadiprinterite tulekuga on olukord järsult muutunud. Lahutamata ehk värvilise ehk komposiit-printfaili ja -PDFi korrektsust on lihtne ekraanil kontrollida ja vajaduse tekkimisel võib veel viimasel hetkel teha, näiteks pisikese tekstiparanduse või samast failist genereerida EPSi ajalehereklaami küljele panemiseks.

Komposiit-töökorralduse puhul on oluline jälgida, et kogu kasutatav materjal oleks tõesti komposiit ja õiges värvisüsteemis - viie-faili-EPSist läheb komposiiti ju ainult kukekas ja RGB-pilt kas jääb RGBks või saab küljenduseks kasutatud programmi suva järgi CMYKi lahutatud. Mõlemal puhul on tulemus katastroofiline.

Vaatamata vajadusele oma töötegemise tavad ümber sättida tasub komposiiti minek ennast kindlasti ära, eriti on sellest abi tulevikule mõeldes. Nimelt liigub prepressimaailm sinna poole, et kujunduses hakatakse kasutama ICC-värviprofiiliga varustatud RGB-pilte või seadmesõltumatuid CIELab-pilte ja iga väljatrükiks kasutatava printeri asi on välja mõelda parim viis neid ära trükkida. Seda võib kujutada ette umbes nii, et sama PDFi võid sa saata Äripäevale ja Postimehele ning tulemus on vaatamata erinevatele paberitele igati võrreldav sest värvilahutusi tegev printer teab ajalehepaberi värvi ja konkreetse trükimasina võimalusi. Aga selleni läheb veel veidi aega, muuhulgas peab igaüks endale selgeks tegema sellise teema nagu seda on värvihaldus.

Kasulikke linke

PDFi ja PostScripti kohta leiab päris palju asjalikku infot internetist. Siinkohal vaid mõned soovitused alustuseks:

• www.adobe.com/products/postscript/pdf on lehekülg, kust leiab mh käesoleva manuali koostamisel abiks olnud materjale nagu näiteks “Preparing PDF files for high resolution printing using Adobe® Acrobat® 4.0”
• www.pdfzone.com sisaldab nii uudiseid kui ka põhjaliku mootori sulle vajaliku Acrobat’i plug-in’i või muu PDFiga seonduva tarkvarajupi leidmiseks.
• www.quite.com/ps alt leiad viited juhuks, kui tahad PostScripti lähemalt tundma õppida ning PostScript’i veateadete kirjeldused - neid vigu võid kohata PS faile destilleerides
• www.ghostscript.com alt leiad Ghostscript’i, tasuta PostScript-interepretaatori mis muuhulgas on suuteline PostScripti PDFiks ja vastupidi konvertima. Seega teeb sama mida Acrobat, aga on tasuta.
• www.infomania.com all saad registreerida ennast PDF for Prepress (PDF-PP-L) postilisti lugejaks
• www.visionwork.net räägib PDFist, tõsi küll olles veidi seotud Heidelberg’i Prinergy süsteemiga

Kindlasti tasub teada järgmistest Acrobat’i plug-in’ide valmistajatest:

• www.enfocus.com teeb PitStop’i (preflight, editor), DoubleCheck’i (preflight-server) jpm
• www.callas.de teeb pdfInspektorit (preflight), pdfToolboxi (mitmed tööd hõlbustavad abivahendid) jpm
• www.quite.com teeb QuiteABoxOfTricks’i (abivahendid, mh RGB->CMYK konvertimine), Quite Impose’i (poognamontaazh) jpm
• www.lantanarips.com teeb Crackerjack’i (PDFi värvilahutus, mh spot) jpm
• www.prinergy.com alt leiab mh Prinergy Distiller Plug-In'i, mis on tasuta ja soovitav installida ka juhul, kui RIP ei ole Prinergy

Sissejuhatuse lõpetuseks

Kui järgnevates soovitustes peaks ilmnema segadusi või apse, siis on igaühel valida kahe võimaluse vahel: (a) väikses sõpraderingis kõvasti kiruda (b) kiiremas korras autorile teada anda või uduse koha osas selgitust paluda. Emma-kumma b-punktis toodud suhtlusvajaduse korral on parimaks lahenduseks e-post (pets@goodwin.ee).