|
Trükikvaliteedi hindamineTrükise hindamisel tuleb alati eraldi käsitleda kahte teemat: trükikvaliteet ja trükise kvaliteet. Nimelt lõpptulemus ehk trükise kvaliteet sõltub paljuski trükiettevalmistusest ja väärib eraldi käsitelemist. Trükikvaliteet on aga neljavärvitööde ja levinud paberimarkide puhul üsna hõlpsalt kontrollitav nii visuaalselt kui mõõtes. Seda loomulikult eeldusel, on trükipoognale on lisatud mõned kontrollväljad ehk 'platsid'. Igal trükimenetlusel (poogna-offset, rulli-offset) ja paberiliigil (katmata, kaetud) on oma soovituslik värvidensiteet ja punktikasv (ehk mitu % tumedamana trükkub filmil/failis 50% olnud raster) mis on valitud maksimaalset trükikontrasti silmas pidades (leitakse olukord, kus täispinna ja 75-80% rastri densiteedi erinevus on maksimaalne). Trükkali tööks on jälgida, et densiteet ja punktikasv vastaksid kokkulepitud standarditele. Heildebergi soovitatavad väärtused leiad tabelist Heidelbergi standarddensiteedid ja -punktikasvud, trükikoda võib aga valida kasutamiseks neist erinevad. Oluline on, et väärtused oleksid päevast päeva samad ja repro saaks nendega arvestada (elu lihtsamaks muutmiseks on mõistagi ka hea, kui nad on kõigil siiski võimalikult lähedased soovituslikule). Visuaalseks kontrolliks on reeglina kasutusel kõrvuti väljad, millest ühel on hall tehtud läbi kolme osavärvi (nt tsüaan 50%, magenta 40%, kollane 40%) ja teisel ainult mustaga. Kui kõik on paigas, peaks kolme-värvi-hall olema heleduselt sarnane musta-halliga ja ka värvitoonilt neutraalne. Leheküljelt leiab pea alati musta osavärvi punktikasvu mõõtmiseks piisavalt suure täispinna, halli-väljade võrdlus näitab aga ära, kas osavärvid on mustast tugevamad või nõrgemad ning kolmevävi-halli tooninihe annab märku, kui osavärvide omavaheline suhe on paigast ära. Kõik vajalikud mõõtmised on teostatavad densitomeetriga (mõõdab paberilt tagasi peegelduvat valgust) mis lisaks täispinna densiteedile (sõltub värvikihi paksusest – mida suurem densiteet, seda värvilisem pind) suudab rehkendada ka rastriprotsenti trükisel. Paraku võib tihti leida kasutuses ka ilma rastriprotsendi-rehkenduse võimaluseta seadmeid, mis lubavad mõõta vaid pinda – sellest on aga trükise kvaliteedi kontrolliks vähe, sest offsettrükk nõuab lisaks piisavale värvikihile ka täpset vee/värvi vahekorda, et rastri erinevad toonid ettearvatult trükkuksid. Näiteks veidi liiga palju vett annab olukorra, kus täistoonid on küll kirkad kuid pooltoonid kipuvad lahjaks jääma.
Poogna-offsetTuleks jälgida, et kõigi trükipoognate tagaservas oleks terves laiuses riba kontroll-väljadega (kutsutakse ka platsideks, klotsideks jms). Need on umbes 6x6 mm värvilised ruudud, millest hindamise jaoks on oluline vähemalt iga osavärvi täispinna ja 50% rastri (mõnel puhul aga nt 40 ja 80%) olemasolu. Loomulikult on tähtis, et kontroll-ribal kasutatud rastri % oleks teada ning rastritihedus sama mis trükisel. Samuti on rastriprotsendi määramiseks alati vajalik ka täispinnaga väli.
Ajalehetrükk rull-offsetisSiin läheb kogu paber tootesse ja seega ei saa kontrollriba vabalt kasutada. Trükiprotsessi mõõtmiseks on aga täispind ja 50% ikkagi vajalikud, need võiks vormistada mõnel leheküljel 'kaunistusena'. Igapäevase visuaalse kontrolli jaoks on hea mõte kasutada neutraalse halli kontrollvälju: nt Kroonpressis trükitavatel lehtedel on need rohukapsli-kujulised, üks pool on musta osavärvi raster ja teine kolme osavärvi valitud protsendid, mis peaksid korrektse trüki korral andma sama heledusega neutraalse halli. "proovitrykkTabletid"
|
Tahaks rohkem teada? Nüüd toimuvad aastaringselt Petsi prepressikoolitused: Photoshop, Indesign ning üldine töökorraldus projektijuhtidele, alates 2007 veeburarist ka pilt ja värv trükkalitele ning tootmisjuhtidele.
|
||||||
| (cc) by-nc-sa Peeter Marvet, Tehnokratt MTÜ | pets@tehnokratt.net |