Pilditöötlus

Enamik pildiprobleeme on tingitud kehvast pilditöötlusest ja / või trükiprotsessi jaoks seadistamata Photoshopi värvilahutus-parameetritest. Seadistuste kohta leiad infot siit, alljärgnev näide käib aga läbi tüüpilised korrektsioonid, mis hea trükitulemuse saamiseks on vaja ühele keskmisele pildile teha.

Kindlasti ei tee nende teadmine sinust automaatselt skannerigeeniust, sest arvestatava kogemuse tekkimiseks on vaja töödelda ja pärast trükki kriitilise pilguga üle vaadata vähemalt tuhatkond pilti -- ning selle pärast on pisema pildimahu puhul kindlasti mõtekas pöörduda kogemustega reprokeskuse poole, olgu siis tegu skannimise või elektroonilisel kujul saadud piltide töötlemise-lahutamisega.

Selle õpetuse trükitud versiooni leiab 2003 kevadel ilmunud Marvetaariumist, lisaeksemplari saab endale paluda saates kirja Uniprindi sekretärile aadressil info@uniprint.ee.

Lühidalt

1. igal pildil on vaja kõigepealt määrata heledaim ja tumedaim punkt, heaks tööriistaks Photoshopis on Levels mis histogrammil näitab, milliseid heledusi pildis üldse esineb;
2. enamusele piltidele tuleb kasuks kerge kontrasti tõstmine või on neid vaja muuta veidi heledamaks või tumedamaks, õigeks tööriistaks Curves;
3. erksad värvid saab kahest komponendist, kolmanda lisamine vähendab värviküllasust, näiteks salatiroheline koosneb kollasest (kuni 100%) ja tsüaanist (ca 60%) ning magenta lisamine annab tulemuseks tumeda kuuse-rohelise, liigsete värvide eemaldamiseks on parim Selective Color;
4. digitaalse teravustamise tööriista nimi on Unsharp Mask, seda tuleb lisada isegi väga headele piltidele.

Hamburgeri näide

Võtame netist ühe suvalise hamburgerifoto (ülemine pilt) ning vaatame, mis eriti kehva originaaliga teha annab (alumine pilt).

Levels ehk heledaim ja tumedaim punkt paika

Igal pildil on vaja kõigepealt määrata heledaim ja tumedaim punkt, heaks tööriistaks Photoshopis on Levels mis histogrammil näitab, milliseid heledusi pildis üldse esineb. Probleemsete piltide puhul on heledamas ja / või tumedamas otsas enne "mäestiku" algust tükk tühja maad mis tähendab seda, et valge asemel on pildis kõige heledamaks tooniks hall ja musta asemel tumehall ning trükiseadme niigi piiratud värviruumist kasutatakse ainult osa. Trükis näeb selline pilt teistega võrreldes lahja välja.

Kõigepealt Image -> Adjust -> Levels. Nagu histogrammilt näha, on millegipärast kasutamata jupike tumedamaid toone, RGB kanalite kaupa vaadates paistab aga sinine olema eriti kurjalt nihestunud.

Teen RGB vaates Auto-korrektsiooni mis paneb kõigis värvides paika musta ja valge punkti ning seejärel nihutan sinise keskpunkti nii, et pilt ekraanil normaalne paistaks (umbes sama tulemuse sain ka valides halli pipeti ja võttes proovi lauakivide vuugikohast). Tulemuseks järgnev pilt.

Curves ehk kontrast ja heledus paika

Kompenseerimaks trükiseadmete piiratud värviruumi on särtsude piltide saamiseks mõistlik lisada neile veidi kontrasti ning seada heledus nii, et olulised elemendid hästi näha oleksid. Kindlasti ei tohi selleks tööks kasutada levinud tööriistu Brightness ja Contrast, mis pildiinfot liiga julmalt muudavad.

Õige tööriist on Image->Adjust->Curves: S-kujuline kõver tõstab kontrasti (sageli piisab paarist protsendist, et kaoks tuhmus ja tekkiks sära), üles või alla painutatud kõver aga muudab heledust ja toob esile heledama või tumedama otsa detailid. Tulemuseks järgnev pilt.

Selective Color ehk värvid puhtaks

Erksad värvid saab kahest osavärvist, kolmanda lisamine vähendab värviküllasust. Selective Color lubab värv-haaval seda kolmandat ehk liigset komponenti kõrvaldada ja kahte vajalikku komponenti õigesse suhtesse seada.

Kõigepealt teen Image->Mode->CMYK, sest järgmine liigutus hakkab mängima CMYK-värvidega ja on nimelt see, miks ma seda näidet just hamburgeriga teen. Mõtle rohelise värvi ja salati peale: kui see värvitoon koonseb tsüaanist (nii 60%) ja kollasest (ligemale 100%) peaks värv olema selline kena ja värske roheline. Lisame magentat ja saame männiokka-tooni. Hakkab tsüaani olema võrdselt või enam kollasest, on tulemuseks selline vastik merikapsa-sinine. Abiks Image->Adjust->Selective Color abil.

Jälgides pilti ja Info-paletti tõmban magenta nii maha kui saab, lisan kollast ja ... tsüaani nüüd veel maha veidi. Kuna pilt oli alguses suht suure värvinihkega siis pole saadud värv küll vahest kõige värskema salati värvi, aga soovimata seda selgitust keerulisemaks ajada lepime hetkel selle tulemusega, mis näha järgneval pildil.

NB: Ära usalda monitori, kontrolli ennast alati mõeldes läbi Info-paletis kirjas olevad protsendid! Eelnevate RGB-töötluste ajal kontrolli, et View->Proof Colors oleks sees ja kasutataks õiget CMYK-profiili!

Unsharp Mask ehk teravustamine

Ja ongi käes viimane liigutus ehk pildi digitaalne teravustamine. See on vajalik, kuna trüki käigus langeb lisaks kontrastile ka pildi teravus: trükiraster on nagu mattklaas, mis kõik tema taha asetatu veidi pehmemaks muudab.

Filters->Sharpen->Unsharp Mask lubab pildile valida sobiliku teravustamise määra.  Unsharp mask rõhutab toonimuutusi, joonistades näiteks helehalli tumehalliks muutumise kohal helehallile poolele valge vao ja tumehallile musta. Amount on "tugevus" ehk vao sügavus, Radius selle laius ning Threshold’iga saab ära näidata millisest toonierinevusest alates teravustamine rakendub.

Ja ongi kõik! Siia kõrvale sobiks veelkord algne pilt: