PDF/X: sissejuhatus

Novembri lõpus toimunud trükitööstuse-konverentsil palusin publiku hulgast märku anda neil (peale Kroonpressi), kes teavad, mis asi on PDF/X -- ja vähemasti mina ei märganud ühtegi kätt tõusmas. Ega's muud, kui et kus viga näed laita... jne. [pets]

Hästi lühidalt öeldes on PDF/X ISO standard 15930 mis kirjeldab trükiettevalmistuseks sobilikku PDF-faili -- milliseid võimalusi tohib kasutada ja milliseid mitte. Kui seni üritas igaüks ise välja mõelda nõudeid prepressisüsteemidest probleemideta läbi minevale PDFi loomiseks ja kontrolliks, siis nüüd on need üheselt paika pandud ning PDFi tegijatel, kasutajatel, kontrollijatel jne on olemas standard, mille alusel oma tööd korraldada. Kui seni oli ainus töökindel lahendus kasutada Acrobat Distillerit praktikas kontrollitud parameetritega, siis nüüd võivad küljendus- jms tarkvara loojad kirjutada programme, mis ilma Distilleri abita PDFi genereerivad.

Et asja tausta veidi pikemalt lahti seletada tuleb aga alustada ajaloost.

Kuidas sündis PDF/X

PDF on teadupoolest Adobe portable document format ehk edasiarendus Postscript-printerikeelest, selle loomise eesmärgiks oli üldkasutatav dokumendistandard, mis toimiks erinevatel platvormidel (st PC, Mac, Unix jne) ning suudaks erinevalt senistest failiformaatidest oma sisu ka igal pool täpselt ühel moel esitada. PDF on virtuaalne paber mille peale trükitakse virtuaalse printeriga ning kuna kõik programmid oskavad suvalise printeri peale trükkida siis järelikult saab nende väljundit ka PDFiks teha. Enamus sellisest trükkimisest toimub kontorites ning seega oli ka PDF mõeldud kontori-kasutuseks.

Mõistagi leidus PDFile rakendus ka trükiettevalmistuses, sest nii sai trükiste-reklaamide kujundusi saata kliendile, kelle tõenäoliselt ei olnud kasutada küljendusprogrammi ega Postscript-printerit, ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Paraku oli ekraani peal pildi näitamine PDFi esimese versiooni puhul ka ainus trüki-protsessi sobiv rakendus, sest PDFi ei säilitanud enamust trükiettevalmistuses olulistest parameetritest nagu CMYK- ja spot-värvid, ületrükk, kõrgemad resolutsioonid piltidel jne.

Kontoritöös ei lähe neist ju ühtegi vaja, olid PDFi loojad arvanud. Aga meil on kõike seda hädasti vaja, kurtsid Adobe suurim klient ehk graafiline tööstus.

Alates Adobe Acrobat'i versioonist 3.0 (ehk PDF versioon 1.2) ongi PDF kasutatav ka trükiettevalmistuses, tõsi küll alul teatavate mööndustega -- näiteks oli kehvapoolne et mitte öelda puudulik spot-värvide tugi, Acrobat'i seadistamine nõudis keerulisevõitu õpetuste järgimist ning eriala-konverentsidel oli lööklauseks "PDF isn't silver bullet" ehk "PDF ei ole võlukuul, mis tapaks kõik sinu probleemid".

Põhjuseks see, et kuigi PDF on "igati tsiviliseeritud keel" sa ka selles "ropendada", mis trükiettevalmistuse puhul tähendab näiteks vale resolutsiooniga ja trükiks ettevalmistamata piltide kasutamist, fontide mitte-kaasa-panemist ja ... veel vähemalt sadat pisiasja.

Samas on neid vigu (a) kerge vältida järgides teatavaid käitumisreegleid (b) üsna lihtne ka avastada, kasutades nn preflight-tööriistu ning (c) uuemad Adobe Acrobat'i versioonid on oluliselt kasutajasõbralikumad.

Näiteks on Enfocus pakkunud juba pikka aega Acrobat'i juurde käivat Pitstop'i, mis lubab trüki- või reprokojal PDF-faile kontrollida ja vajadusel ka muuta. Sellele on lisandunud Certified PDF töökorraldus, mis lubab reklaami- või disainifirmal ilma nüanssidesse süvenemata trükkida oma tööd otse sobivate parameetritega PDFiks kasutades Instant PDF'i.

Kõige selle juures oli aga üks probleem -- igaüks üritas välja töötada oma soovitusi PDFi tegemiseks ja elu hakkas kasutaja jaoks vaatamata suhtelisele lihtsusele aina keerukamaks minema. Kas ajaleht P võtab vastu ajalehe Ä profiiliga kontrollitud reklaami? Mida peaks trükikoda K tegema trükikoda U jaoks loodud PDFiga? Kas repros P olev filmiprinter ikka tunnistab kõiki repro K jaoks sobilikke PDF-faile?

Vastuseks kõigile neile küsimustele sündiski ISO standard 15930 ehk PDF/X, mille loojateks on ... enam-vähem kõik need tegelased, kes on PDFi trükikõlbulikuks muutmise nimel viimasel ajal sõna võtnud, olgu siis tegu sõltumatute konsultantide, seadmetootjate (Agfa, Heidelberg, Screen, Harlequin, HP, Adobe jpt), progressiivselt meelestatud meediakontsernide (Time Inc, RR Donnelley jpt) või rahvuslike ajalehereklaami-seltsidega (DDAP, NAA) ja eriala-institutsioonidega (UGRA, IFRA, FOGRA jpt).

Milleks PDF/X sobib?

The Ultimate PDF/X Guide jagab peatükis Why PDF/X? trükiettevalmistusega seotud nõudmised kolmeks tasandiks:

1. Fail peab probleemideta läbima kogu trükiettevalmistuse-protsessi
2. Fail peab olema ettevalmistatud kasutatava trükiprotsessi jaoks sobiliku kvaliteediga (piltide resolutsioon, trükile vastav CMYK lahutus jne)
3. Fail peab vastama tehtavale trükisele (lehekülje suurus, bleed jne)

PDF/X standard tegeleb neist esimesega, st kirjeldab PDF-faili, mis peaks läbima suvalise PDF/X trükiettevalmistuse probleemideta. Teine tasand sõltub juba konkreetsest trükikojast / trükimenetlusest ning vastavad nõudmised on üsna lihtsalt kirjeldatavad (nt "pildid 300dpi, Euroscale CMYK UCR lahutus"), kolmas on aga iga trükise jaoks individuaalne.

Sageli on aga PDF/X töökorraldust võimaldavates programmides vahendid ka teise ja kolmanda tasemega arvestamiseks: näiteks Pitstop'i profiil PDF/X-1a:2001 PLUS Commercial CMYK kontrollib ka piltide resolutsiooni ning üsna lihtne on sellele soovi korral lisada lehekülje suuruse kontroll. Kõiki teise ja kolmanda taseme probleeme ei pruugi aga olla võimalik automaatselt kontrollida: kui CMYK-pildi juures pole märget lahutusparameetrite kohta on üsna keeruline öelda, millist punktikasvu on selle lahutamisel arvestatud.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et PDF/X koos oma laiendustega on hetkel parim ja samas ka ainus standard, mis tegeleb digitaalsete trükioriginaalidega. Kui sul on vaja korraldada tööd reklaamifirmas, kirjastuses, repros või trükikojas siis tuleks hoolitseda, et sinu töökorraldus tuleks PDF/X failidega toime ning seejärel asuda seda propageerima ka oma klientide ja allhankijate seas. 

Edasi!

PDF/X kasutuselevõtuks oleks aga vaja tema olemusest põhjalikumalt aru saada, seejärel tuleks hankida endale sobilikud tööriistad ning jälgida, et igapäevane töö kokkulepitud viisil käib. Järgnevate ükshaaval valmivate lugudega tahakski seda kõike lahti seletada:

• PDF/X-1, PDF/X-1a:2001, PDF/X-3 jne PDF/X ja selle kõikvõimalikud järel-liited
• PDF/X kasutusele võtmine [kannatust!]
• PDF/X tööriistad [kannatust!]
• Kuidas PDF/X'i teha ja kontrollida [kannatust!]
• Uniprindi seadistused PDF/X jaoks

Lisalugemist:

• vt PDF/X lingid