Marvetaarium Messages

ISOcoated v2 ja FOGRA39

Peeter Marvet — Wed, 14 Feb 2007 18:58:12 GMT

Ilmneb, et jaanuaris on www.eci.org avaldanud täpsustatud andmetest lähtuvad standardprofiilid ISOcoated v2 ja ISOcoated v2 300 ning andmekogu FOGRA39, mis peaksid paremini vastama tüüpilise trükimasina värviruumile (korrigeeritud tsüaan, samuti kahe-värvi-ületrükid ehk punane-sinine-roheline) ning annavad väiksema summaarse värviprotsendiga lahutuse (vastavalt 330 ja 300%), lisaks päris uus profiil superkalandreeritud paberi jaoks rullitrükki. Kiire vaatlus näitab, et ISOcoated v2 on tõepoolest väga lähedal UP värskeima trükimasina ehk 5-värvilise SM74 tulemusele, sh lähemal kui senine ISOcoated. Samuti on 300% värvipiir ammuoodatud täiendus rullimasina jaoks... Ehk ma usun, et me võime öelda: uued profiilid on UP jaoks vastuvõetavad, aga nagu iga uue asjaga paluks olla harilikust tähelepanelikum ning kõikidest anomaaliatest koheselt teada anda.

AdobeRGB vs sRGB

Peeter Marvet — Tue, 12 Dec 2006 09:57:36 GMT

Parematel digifotokatel on võimalus salvestada pildid AdobeRGB või sRGB värviruumis (ja lisaks RAWs) - aga mis sellest sõltub? Novembri [digi] kaane-CD jaoks tegin ekraaniviisori, kus erinevused lahti seletan: AdobeRGB vs sRGB screencast.

trükkimine indesignist

Peeter Marvet — Fri, 29 Sep 2006 12:57:58 GMT

Kuidas trükkida InDesign'ist PDFiks? Erinevalt teistest ekraaniviisoritest on see tiba lakoonilisem, sest mõeldud minu prepressikursuste "jaotusmaterjaliks" (st pigem meeldetuletus kui õpetus). Inffi kursuste kohta (prepress projektijuhtidele, InDesign, Photoshop 1- ja 2 päevane) leiab muideks siit vikist.

blanketindus

Peeter Marvet — Fri, 29 Sep 2006 12:40:58 GMT

Vahel ei ole trükiks sobiv blankett kõige kasutajasobralikum: näiteks siis, kui keegi tahab seda arvutis täita. Vaadates ühte järjekordset katset kujundusprogrammis ankeeti teha otsustasin teha ekraaniviisori mis läks [digi] kaane-CD peale: Arvutis täidetavad blanketid.

Re: Comment on post 141

Mart Männiste — Fri, 26 May 2006 05:19:39 GMT

Möödus nädal, möödus kaks,..., tükike kümnendastki...aga lubatud lahendust ei ole välja ilmunud...

Re: Comment on post 141

Peeter Marvet — Tue, 02 May 2006 08:41:53 GMT

katsuks äkki õnne au&kuulsusega?

Re: Comment on post 141

Andrus Reinsoo — Thu, 27 Apr 2006 18:13:13 GMT

aga auhind?

kodune ülesanne

Peeter Marvet — Tue, 25 Apr 2006 11:08:43 GMT

Õpetuse asemel sedapuhku hoopis väike ülesanne värvihalduse vallast, lahendus ilmub siia nädala pärast: olgu "korporatiivne punane" näiteks 0c80m100y15k ja trükitagu seda kriidile, katmata paberile ja ajalehte. Palun leia värvierinevus numbriliselt (ehk deltaE), kirjelda seda sõnadega (aga viisakuse piirides) ja tee visuaalne näitmaterjal. Ja mida soovitaksid selle värviga ette võtta? Kasutada arvuti, Photoshop, Excel, ISO tüüp-profiilid (ja mis iganes veel soovid).

Re: Comment on post 138

Peeter Marvet — Fri, 18 Nov 2005 11:02:45 GMT

Point on põhimõtteliselt selles, et suurima värviruumi (ja kontrasti) saame siis, kui valge on max valge ja must max must.

Kontrast on valge... ja mina pole ka LCD (vähemalt läpaka) puhul sattund olukorda kus valge liiga valge on. Tõsi, siin mängib omajagu ka see, kui valge sinu tööruum on -- mina sean monitorid nii, et ekraani kõrvale asetatud paber oleks sama hele kui monitor (ja valge temperatuur mõistagi kah).

Re: Comment on post 138

mast — Wed, 26 Oct 2005 20:23:11 GMT

Mul on iga kord neid profileerijaid kasutades tekkinud küsimus, et mikspärast ikkagi on ilgelt kasulik algatuseks monitoril kontrast põhja keerata? CRT peal oli see OK aga LCD peal on tavaliselt tulemuseks selline pilt mis tundub otseteed läbi silmamuna ajudesse kiirgavat :)

Värvihalduse ekraaniviisor

Peeter Marvet — Tue, 25 Oct 2005 09:31:41 GMT

Elu pikim ekraaniviisori-salvestussessioon läbi ja värvihaldusest rääkiv ekraaniviisor veebis väljas, paluks kommenteerida kas tulemus ka arusaadav sai (ja kui ei, siis mis segaseks jääb). Salvestatud sai muideks oma 15 korda, sest mul on põhimõte teha terve lugu ühe jupina linti ning kui rahule ei jää siis algusest peale uuesti -- nii õnnestub välja visata näited mis teist korda rääkides imelikud tunduvad... Olen proovinud ka alustada stsenaariumi kirjutamisest, aga ette näidates on tulemus ikka erinev ja nii ma siis teengi aina uuesti ja uuesti kuniks tulemus minu meelest avalikkust kannatab.

colormanagement

Peeter Marvet — Sun, 23 Oct 2005 18:17:01 GMT

Värvihaldus ehk color management

Peeter Marvet — Sun, 23 Oct 2005 17:16:54 GMT

Siit leiab värvihalduse-ekraaniviisori, milles selgitan profiilide (ja vastavata seadmete värviruumide) erinevusi ning jagan soovitusi nende kasutamiseks Photoshopis.

Lisaviited:

Profiilide uurimiseks kasutatud Printopen 4.0 demoversiooni (lubab profiile avada ja uurida, aga mitte luua ja salvestada) leiab www.heidelberg.com paremalt Prepress Downloads'i alt. Millegipärast installub saksakeelsena, ingliskeelseks muutmiseks tuleb teha üks pisike muudatus registry's, selle peaks ära tegama printopen-english.reg
Veel parem tööriist visualiseerimiseks on Colorthink
Minu lemmik-programm profiilide tegemiseks on GretagMacbeth'i Profilemaker, kuigi ka nende odavamate ekraanikalibraatoritega kaasa tulev visard on täiesti kasutatav ja tudub põhinevat samal tehnoloogial (küsi Kulbertist Andres Toodolt!)
Standardprofiile trüki jaoks leiab www.eci.org
Kasutatud digikaamer-profiilid sattusid mu arvutisse, kui testisin Capture One nimelist RAW-failide töötlemise softi

Ekraaniviisorid ehk screencastid

Peeter Marvet — Sun, 23 Oct 2005 17:12:05 GMT

Siit leiab lingid kõigi minu pildi ja/või trükiala puudutavate avalike screencastide ehk ekraaniviisorite juurde:

Tahad rohkem teada? Kõike seda ja paljut muudki veel õpetan ma nüüd aastaringselt oma prepressikoolitustel.

DPF 2005, Stuttgart

Peeter Marvet — Fri, 07 Oct 2005 10:27:02 GMT

Septembri lõpus käisin Stuttgratis viiendal Digitalproof-Forumil -- osalt huvist proofide, osalt trüki standardiseerimise vastu. Hakates kirjutama "komandeeringuaruannet" kogunes edasilugemis-soovitusi määral mis peaks õigustama selle teksti laiemat levitamist. Igat masti tagasiside teretulnud :-)

Digitalproof-Forum Stuttgartis, 20-21.09.2005

Peeter Marvet — Fri, 07 Oct 2005 06:17:32 GMT

[ algselt majasisese komandeeringu-raportina mõeldud tekst, mis sisaldab aga piisavalt linke edasilugemiseks õigustamaks veebiformaati; küsimused jne teretulnud! väljatrükisõbraliku lehekujunduse leiab siit -pets ]

Tegeledes septembri algul ühe trükiprobleemiga avastasin European Color Initiative (ECI) veebilehelt lingi ettevõtmisele nimega Printing Across Borders (PAB) mis plaanis Digitalproof-Forumi (DPF) ajal korraldada oma järjekordset kokkusaamist... ja nii tekkiski mõtte sinna kohale minna eesmärgiga täiendada oma arusaamisi kahes punktis:

trendid ja probleemid trüki standardiseerimisel
digiproofinduse tänane tase, probleemid ja lahendused

Trüki standardiseerimine

See teema jaguneb omakorda mitmeks: vaatamata rahvusvahelistele ISO standarditele (nt ISO 12647-2 poogna ja heatset-offseti kohta) on eri maade trükitavad erinevad, samas puudub ka ühene veendumus ISO 12647-2 kasutatavusest ühese trükitulemuse saavutamisel.

Alustades rahvusvahelistest eripäradest: ISOt peetakse "saksa standardiks", USAs SWOP ja GRACoL, Jaapanis oma lähenemine ning need kõik lähtuvad nii veidi erinevatest trükivärvi-toonidest kui trükiprotsessi kontrollimetoodikast. Tõenäoliselt pole aga probleemiks niivõrd saksa-kesksus, vaid PAB üritusel kõlanud ISO TC 130 liikme seisukoht, et ISO 12647 seeria on kokku pandud repro, mitte trüki-inimeste poolt ning näiteks hallitasakaalu väljajätmine standardi viimasest versioonist on otseselt selle tagajärg. Olles viimasel ajal pühendanud hulga aega GRACoL'i jt USA spetsifikatsioonide lugemisele tundub see äärmiselt loogilise seletusena.

Milles siis on erinevused? ISO 12647-2 määrab värvide ja 2-värvi-ületrükkide (binaaride) toonid, puntkikasvu ja nende lubatud kõikumised. Paraku on mitmetel hinnangutel värvitoonide kõikumispiir liiga suur, etteantud binaarid märg-märjal (ehk 4v-trükis) raskelt saavutatavad ning praktikas kipuvad punktikasvud protsessi käigus lubatust rohkem kõikuma (Fogra uuringu kohaselt 7st näidest 6 lubatust suurema punktikasvu erinevusega eri värvide vahel), tulemuseks mõõdetavad ja eriti mälutoonides nähtavad värvierinevused. ISO kriitikud ütlevad, et kõiki neid parameetreid korraga jälgida on trükkalil äärmiselt keeruline ning tulemuse tagamine on nii ehk naa küsitav.

Alternatiivse lahenduse suunas liigub viimastel aastatel GRACoL, kus Don Hutcheson'i eestvedamisel katsetatakse trüki standardiseerimist lähtudes ISO värvitoonidest aga seades prioriteediks halli tasakaalu: tagades protsesskalibratsiooniga (CtP-korrektsiooniga) neutraalse halli heledatest tumedate toonideni (et värvid vahekorras 50C-40M-40Y oleks a=b=0 või paberi toon) saavutame süsteemi, mis on masinast masinasse võrreldav ning trükkalil kerge kontrollida -- jättes seejuures võimaluse kompenseerida ühe parameetri hälvet teisega, nt punktikasvu densiteediga. Lisaks sellele näeb uus GRACoL ette neutraalse densiteedi ühtlustamise kuni 50%-ni kõigil paberitüüpidel (sealt edasi siis kuni vastava protsessi võimaliku max densiteedini) mis peaks andma väga lähedase trükitulemuse ka erinevate paberite ja trükimenetluste puhul (väidetavasti nende viimased testtrükid kinnitavad seda).

Siinkohal ei hakka rohkem detailidesse süvenema vaid pakun valitud linke edasilugemiseks (ja -kuulamiseks), nii inglise kui vene keeles. Heameelega vestlen/kirjutan kõigi huvilistega, aga paluks tõepoolest need allikad enne läbi vaadata:

DPF ajal toimunud PAB-väitluse MP3-salvestus (minu tehtud, muideks :-)
Olaf Drümmeri ettekande slaidid PAB olemusest ja eesmärkidest
Don Hutchesoni ettekande slaidid (ühelt varasemalt ürituselt) GRACoL'i uue spetsifikatsiooni taustast ja ideoloogiast. Don'i koduleht?
GRACoL'i spetsifikatsioonide/soovituste uue versiooni mustandid (sh seletavad lahti neutraalse trükidensiteedi olemuse jne)
Баланс по серому в триадной офсетной печати -- sama lähenemine venelastelt. NB: kindlasti maksab uurida ka artikli autorite veebi rudtp.pp.ru kust leiab ka sama teema foorumis (hetkel on sait kahjuks maas), sealt leiab muuhulgas väga põhjalikud eri trükivärvide testid
Ещё раз про баланс -- eelmise artikli kriitika (peamiselt kuna ISO 12647-2 viimane redaktsioon ei sisalda mingit viidet halli tasakaalule)
Миф о "евростандарте". Есть ли в полиграфии универсальный стандарт? -- käib läbi trükistandardite arengu ja seletab, mis on mis
Ei puutu otseselt teemasse, aga sobib venekeelsete linkide juurde: Сочинения Шарифуллина Марселя на полиграфические темы

Olgu öeldud, et meie trükipoognal on iga värvitsooni kohta hallitasakaalu-väli, samas on tegu trükimasina "naturaalse tulemuse" jälgimisega (CMY-hall on seatud neutraalseks) ja mitte 50-40-40 jälgimisega. Ehk: me oleme poolel teel, halli tasakaalu olulisus on teada aga neutraalse densiteedi kõveratega peab alles mängima hakkama. Minule tundub Don Hutchesoni / GRACoLi lähenemine igastahes äärmiselt mõistlik ning katsetamist väärt (aga enne seda on meil veel paar asja vaja ära normaliseerida).

Digiproofindus

Mind enim huvitanud ettevõtmiseks oli digiprooferite test, mille tarbeks esimesel päeval trükiti välja kahe testtöö proofid (osalejatel olid kasutada erinevad andmekomplektid) ning teise päeva õhtuks olid need stendidel vaatamiseks väljas koos mõõtmis- ja eksperthindamistulemustega. Testtöö ise oli mõistagi Altona Test Suite mille leiab ka meie testpoognalt, seega tahtsin oma "silma kalibreerida" ehk näha, kui lähedale jõuavad parimad tegijad hindamaks omaenda tulemust.

Osalejad olid seejuures peamiselt tarkvaravalmistajad kes kasutasid väljatrükiks peamiselt Epson 4800 printerit (K3 tintidega), oluliselt vähem Canon 6400 ja üksikutel juhtudel HP DJ 130 (eranditeks Kodak ja DuPont oma seadmetega). Epsoni rõhuva ülekaalu selgituseks vastati kui ühest suust, et "sellel aastal on Epson parem, eks näeme mis järgmine toob" (eelnevatel aastatel on olnud Epsoni värvide metamerismiga ehk erinevas valguses erinevalt paistmisega kõvasti probleeme).

Võrdlustulemuste kirjeldamine ilma pilte nägemata oleks mõtetu, küll aga väärib esile toomist kahe testtöö metoodika erinevus: nimelt pöörati ühel puhul rohkem tähelepanu numbrilisele vastavusele ja teisel visuaalsele. Tulemus minu jaoks mõnevõrra ootamatu: visuaalselt parima tulemuse puhul on numbrid kehvemad süsteemi poolt teises testis saavutatutest.

Ühest selgitust sellele tundub et pole (räägitakse näiteks proofi haptilistest omadustest ehk kuidas see katsudes tundub), küll aga arvestatakse seda reaalsuses nt UK's, kus ajakirjatrükikodade (ja kirjastuste jne) poolt aktsepteeritava proofi atesteerimine toimub ekspertkomisjoni hindamisena: valmistaja saab endale näidiseks ühe filmi-chromalini, valmistab võimalikult sarnasena paistva digiproofi ja kui see ekspertidele sobib, siis kuulutatakse proofi valmistamise metoodika kosheriks ning jälgitakse proofide kvaliteedikontrollis mitte kontrollväljade vastavust standardile vaid sellele "emaproofile" (neil on müügil ka spets-soft koos spektromeetriga mis on mõeldud nimelt UK proofide kontrolliks, st tarkvara teab kõigi atesteeritud proofide parameetreid).

Oleme viimasel ajal tegelenud sarnase lähenemisega (proofi toimivuse kontroll filmi-proofiga, visuaalne hindamine) aga peaks asja põhjalikumalt ette võtma. Ühtlasi peaks võtma testi mõne Epson 4800 printeri ning uurima, kas sellega õnnestub ehk kergemini lähedast tulemust saavutada.

Tehnilisema poole pealt oli võimalik rääkida erinevate prooferite probleemidest (millest on tingitud värvierinevused, mida võiks nende vähendamiseks teha) ja jälgida, kuidas proofide täpsemaks ajamine käib (nt uus PrintOpen oskab pärast esimest kalibreerimist trükitud kontrollriba abil tulemust täpsustada, peaks uurima kas annab midagi sarnast olemasolevate vahenditega järgi teha).

NB: kõik DPF ettekanded on mul olemas ka MP3 kujul, salvestatuna tõlke-vastuvõtjast ja seega ingliskeelsed (umbes pooled tõlgitud väga hästi kuulatavana, teine sünkroontõlk kahjuks kippus "materjalile alla jääma"). Autoriõigustest jne lähtuvalt neid välja ei pane, aga kui kellelgi on mõne konkreetse ettekande vastu huvi võib küsida.

Kvaliteedist ja juhtimisest

Peeter Marvet — Mon, 13 Jun 2005 16:12:27 GMT

Tuli jutuks, et ma olla kvaliteedijuhtimisest saate teinud. Vastab tõele, täpsemalt mütoloogilisest "ISO tegemisest" ja intervjueeritavaks Margus Üürike DNV'st. Olgu "huvide deklaratsiooni" käigus öeldud, et DNV on Uniprindi ja Unipressi audiitoriks ja nii ma ka Margusega tuttavaks sain -- seepärast valisin saate tegemiseks aja, mis võimalikult kaugel esmasest ja järgmisest auditist, et see tõsiasi meid ei segaks. Loodan, et tulemus on õpetlik kuulata nii meie oma inimestele, teistele "ISO tegijatele" kui ka neile, kes hankijatelt "ISOt nõuavad" (nt riigihankijad võiksid eriti kuulata saate lõppu). Kuula: MP3 või OGG formaadis (Winamp mängib mõlemat; OGG on kvaliteetsem).

Trükiettevalmistus, Photoshop jne

Peeter Marvet — Fri, 27 May 2005 10:54:25 GMT

Pilditöötlus, trükitettevalmistus, Photoshop jms seonduvad teemad marvetaarium.uniprint.ee all:

Resolutsioonist (NB: screencast)
Pakitud TIFF: 'smells like trouble'
Levels ja Curves vs Brightness ja Contrast (NB: screencast)
Pilditöötlus (ehk hamburgeri juhtum)
Photoshop ÄP 2005-04-16.pdf ja Photoshop ÄP 2005-04-16.mmap (koolituse põhi)
EALL seminar - Olukorrast pildis.ppt (ettekande slaidid)

Vaata lisaks ka Marvetaarium1-5, Prepressiloengud ja prepressi-koolitused.

Resolutsioonist

Peeter Marvet — Fri, 27 May 2005 09:16:46 GMT

Hetkel pikem "kirjalik versioon" puudub, küll aga saab vaadata screencast'i.

Lühikokkuvõte:

pilti saab mõõta pikslites, resolutsioon ehk mitu-pikslit-pikkusühiku-kohta tekib alles hetkel, kui me pildi mingis konkreetses suuruses välja trükime
seega õpi rehkendama lähtudes pikslitest, abiks Photoshopi Image Size (ilma resamplita!) või lihtne Exceli tabel
ära aja taga 300dpi resolutsiooni, vaata mis olemasolevast pildist vajalikul suurusel saaks ja kui see vaatamiskaugusel "sakiliseks" ei lähe siis mina küll ei hakkaks resolutsiooni tõstma
kui asi läheb trükki, on soovituslik valem dpi=2xlpi ehk kahekordne rastritihedus, sest suurem resolutsioon niikuinii välja ei paista (samal põhjusel miks ei saa tavalise optilise mikroskoobiga vaadata valguse lainepikkusest väiksemaid asju); minimaalne lubatud võiks olla dpi=lpi, alla selle (ja teatud juhtudel ka juba selle juures) võib sakilisus nähtavaks muutuda
veelkord: ära ilma asjata resampli; kadreeri pannes paika laiuse või laiuse ja kõrguse, kontrolli tulemus üle Image Size abil ja vajadusel st kui erinevus vajalikust väga suur siis tõmba alla

Jutus kasutan korra Google'i otsingut human eye resolution ning astun läbi selleteemaliselt veebilehelt Clarkvision Photography - Resolution of the Human Eye.

Resolutsiooni screencast

Peeter Marvet — Fri, 27 May 2005 09:27:09 GMT

Järgmine screencast (pakkuge maakeelset nimetust!) tegeleb piltide resolutsiooniga ning on vaadatav siit (koos tekstilise lühikokkuvõttega, pikema jutu lisan kui aega saan).

Elu esimene screencast

Peeter Marvet — Mon, 23 May 2005 08:05:56 GMT

Mõni aeg tagasi kirjutatud Levels/Curves teemalisel näpuharjutusel on nüüd täiendus: screencast ehk ekraani-viisor st ca 12 minutine ekraani-pildi-salvestus koos jutuga. Asjale aitas kaasa ajakirja DIGI esimene lugejakiri sooviga nimelt midagi sellist nende CDl näha, mis juhtumisi saabus täpselt sel hetkel, mil me (Digi peatoimetaja ja kaas-tehnokratt) Henrik Roonemaaga lõunat sõime. Tänud seega ajakirja-CD deadline'ile, Henriku taganttorkimisele ja Urmase lugejakirjale! (ning olgu ka öeldud, et DIGI on trükitud Unipressis :-)

Allalaetav rastrimõõtja

Peeter Marvet — Thu, 19 May 2005 11:33:43 GMT

Olles pikka aega lubanud juurde teha rastrimõõtmise-kilesid tabas mind täna tegusus ning ma lasin sadakond tükki repros filmi trükkida (mida võib meilt nüüd küsida) ning panin veebi välja ka algfailid, st igaüks võib ise lähimas repros neid trükkida palju süda ihaldab.

rastrimootja.gif

Peeter Marvet — Thu, 19 May 2005 11:16:15 GMT

Rastrimõõtja

Peeter Marvet — Thu, 19 May 2005 10:59:09 GMT

Ma olen koolitustel juba mitu aastat lubanud, et kohe-kohe trükin ma välja portsu rastrimõõtjaid ning siis kõik saavad endale küsida... Aga loomulikult pole kunagi selleks aega olnud ning lubadus on lohisema jäänud. Täna oli mul asja KOreprosse, otsisin vanad failid üles, vahetasin (c) liberaalsema Creative Commons litsentsi vastu ja lasin mõned A3-täied välja. Rastrimõõtja ise näeb välja selline (see kiilukujuline ala on tegelikult peened jooned, muster on pildid näha vaid tänu ekraani madalale resolutsioonile):

Asetades selle kile trükisele ja pöörates rastriga sama nurga alla tekib joonte peale rist (sarnane nendega, mis ülal pildi peal näha), mis näitab ära rastritiheduse. Õigupoolest tekib mitu risti, nt 150lpi rastri puhul ka 75lpi (ehk 1/2) kohale, aga sellest peaks juba igaüks aru saama.

Arusaadavalt võib neid rastrimõõtjaid nüüd Uniprindist küsida, aga siitsamast leiab ka failid ise välja trükkimiseks:

ScreenNew-2005-A3.pdf -- umbes A3 pinnale paigutatud 25tk
ScreenNew_2005.pdf -- 1tk, 85x54mm (jah, krediitkaardi suurune, ideaalne rahakotis kandmiseks)
ScreenNew.ai -- kui sulle ei meeldi Uniprindi promokirjad rastrimõõtja peal, siis võid algfailist teha sellise mis paremini sobib

Olgu öeldud, et rastrimõõtja peal on litsents creativecommons.org/licenses/by-sa/2.0, mis lubab igasugust levitamist (sh raha eest müümist ja reklaamis kasutamist) eeldusel, et viidatakse autorile. Lubatud on ka edasiarendused tingimusel, et tulemus on levitatav samadel tingimustel. Eestikeelse Creative Commons'i tutuvustuse leiab siit.

Pakitud TIFFidest

Peeter Marvet — Wed, 20 Apr 2005 20:00:12 GMT

Veel üks pisike nupp Photoshopi teemasse, sedapuhku tingitud ühest konkreetsest probleemist (mis õnneks juba enne meieni jõudmist avastati) -- TIFF-faile salvestades ei tasu valida pakkimist, mis sest, et pakutakse kadudeta algoritme nagu LZW ja ZIP. Kipuvad tekkima probleemid väljatrükkimisel, nagu näha.

just-photoshop-saveeps.gif

Peeter Marvet — Wed, 20 Apr 2005 19:41:45 GMT

just-photoshop-saveoptions.gif

Peeter Marvet — Wed, 20 Apr 2005 19:33:29 GMT

just-pakitud.jpg

Peeter Marvet — Wed, 20 Apr 2005 19:29:37 GMT

Pakitud TIFF: 'smells like trouble'

Peeter Marvet — Wed, 20 Apr 2005 19:29:02 GMT

See pilt on püütud kinni enne PDFi trükikotta saatmist (tänud näidise eest, Just! ja Ermo), kusjuures mitte ainus vigane -- aga teistkordsel InDesignist printimisel ja distillimisel oli kõik OK. Ehk täielik müstika:

Takkajärgi on põhjust raske leida, aga minu esimene küsimus oli "Ega sul TIFFidel pakkimist peal ei olnud?". Ilmneb, et oli. Jutt käib Save As tegemisel TIFFi formaadiks valimise järel avanevast dialoogist (nähtav None on õige valik):

Minu kogemuse kohaselt käib sellega alati mingi häda kaasas, nii Pagemaker 5 aegadel (piltidele tekkisid suvalisse kohta triibud) kui ka nüüd InDesignis. Tegin mõni aeg tagasi ühele kliendile pilditöötlust+digiproofi ning otsustasin FTPga saatmisele mõeldes pildid Photoshopist TIFFiks salvestades "kadudeta pakkimisalgoritmi" abil pisemaks teha.

Tulemuseks oli iga pildi ülaservas miski rodu suvalist värvi piksleid, umbes nagu väike värviline triipkood. Aitas piltide ülesalvestamine pakkimata TIFFiks. Suuruse vahe pole muideks märkimisväärne, kui korralik digifoto või skaneering kadudeta pakkida võidab tüüpiliselt 20% failisuurusest.

Ja ma ei oska öelda, kas töökindluse mõttes LZW-l ja ZIP-il mingit vahet on või mitte. Mina igastahes kasutada ei julge, sest ... ütleme, et reeglina ei ole viimasel hetkel kellelgi aega pilte üle vaadata. Samas dialoogis oleval valikul IBM PC / Mac pole aga mingit olulist vahet st kõik programmid saavad hakkama mõlemat moodi (sisuliselt muudab see baidipoolte järjekorda, tehniline värk, keda huvitab loeb Wikipediast: Endianness).

Lisanupp

Kui juba salvestamise-nippidest rääkida, siis veel üks -- seotud salvestamisega Photoshop EPSiks. Ma ei kujuta küll hästi ette, miks kellelgi seda formaati vaja võiks minna (kui duotone välja arvata), aga vahel seda kohtab ja vanematel Photoshopidel oli vaikimisi linnuke Postscript Color Management'i ees (näidis mõistagi ilma ehk nii, nagu õige on):

Praktikas oli tulemuseks see, et pilt keerati RIPis või distillimisel CMYKist Lab'i ning hiljem suht suvalisel viisil CMYKi tagasi, ehk keerati tuksi. Distiller 6 vist oskab seda ignoreerida ja mõned uuemad RIPid kah, aga igal juhul on parem jälgida, et peal ei oleks.

(ja see ülemine Preview on lihtalt failiga kaasa pandav näidupilt, mis võib vabalt ka None olla; Encoding võib olla ka Binary, aga kuna sellega võib võrgu-laserprinteritele trükkides jama olla soovitan Ascii85 või Ascii, mis mõlemad aga teevad faili oluliselt suuremaks)

Näpuharjutusest

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 20:54:12 GMT

Valmistudes üheks Photoshopi-seminariks jäi mulle näppu Siim Telleri (kelle pildid on muideks kasutusel meie tehniliste tingimuste juures) näpuharjutus mustvalge fotoga ning mul tekkis kange soov veidi õpetust jagada, teemadel Brightness/Contrast vs Curves ja värvihaldus veebipiltidele.

teller-kaksprofiili.jpg

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 20:38:23 GMT

teller-openprofile.gif

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 19:59:06 GMT

teller-curve1.gif

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 19:02:08 GMT

teller-histogram4.gif

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 19:01:42 GMT

teller-histogram3.gif

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 18:43:42 GMT

teller-histogram2.gif

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 18:43:22 GMT

teller-histogram1.gif

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 18:43:04 GMT

Levels ja Curves vs Brightness ja Contrast

Peeter Marvet — Wed, 13 Apr 2005 17:52:52 GMT

Täiendus: Selle õpetuse esimesest poolest sai tehtud ka screencast ehk "ekraanivisioon" ajakirja Digi juuninumbri jaoks, veebist leiab selle aga siit.

Teller pani veebi näpuharjutuse ja kuna ma just valmistun üheks Photoshopi-seminariks/lühikursuseks kus ma osalejate igapäevatöö najal neid õpetada üritan... siis on sõber Telleri mitte-töine harjutus paras sihtmärk, st temal pole karta ülemuse/kliendi kriitikat ning me kõik võime rahulikult õppida :-).

Kõigepealt killuke tähenorimist tekstist:

Fragment suuremast fotost, Channel Mixer, Brightness-Contrast, Unsharpen Mask.

Brightness-Contrasti kasutamine on äärmiselt levinud aps, mille vastu aitaks vahest vaid selle valiku kaotamine Photoshopi menüüst ja kõikidest õpetustest. Probleem on selles, et tegu on destruktiivse pilditöötlusvõttega -- kui me lisame/vähendame heledust liidetakse/lahutatakse pikslite heledusele meie poolt valitud väärtus ning kuigi pilt tõepoolest muutub kaob samas detail meie poolt antud väärtuse ulatuses heledast või tumedast otsast tekitades vastandotsa samavõrra tühjust.

Seda on kõige parem seletada vaadates toonijaotuse histogrammi, olgu siis Window->Histogram abil või Image->Adjust->Levels ehk ctrl-L abil nagu allpool näha (sest nii on histogrammi all heledus-skaala). Kõigepealt pilt nii, nagu Telleril väljas:

Teeme nüüd sellele pisikese Image->Adjust->Brightness/Contrast ja lisame heledust mõnikümmend ühikut, tulemus on selline:

Nagu näha, on kogu histogramm sõitnud "paremalt välja", ehk et hulk heledaid toone on muutunud lihtsalt valgeks -- ja senisest mustast on saanud tumehall. Tehes pildi (oletame et) 10% heledamaks oleme nillinud ära 20% tooniskaalast... Aga prooviks nüüd ka kontrasti, lisame veidi:

Oops, pane tähele -- vasakult ja paremalt on kadunud pisike kühmuke! Ehk siis tõstes kontrasti oleme muutnud 10% heledamatest ja tumedamatest toonidest vastavalt valgeks ja mustaks. Pole ime, et sageli on piltidel must ülikond nagu siluett ja valgest särgist paistab paber läbi...

Nii, ja nüüd ma teen Marveti Maagilise Muudatuse, ehk lisan S-kujulise Image->Adjust->Curves kõveraga kontrasti:

ning histogramm on selline:

Ehk siis keskel olevast "kammist" on näha, et kesktoone on välja venitatud, samas pole heledast ega tumedast otsast midagi jäädavalt kadunud.

Tuleb siinkohal tunnistada, et Telleri veebis oleva pildi histogrammis tegelikult mingit väga hullu häda ei ole, vahest vaid pisike lünk heledamas otsas (st pilti oleks nagu tumedamaks tehtud). Reaalses elus kipuvad vead aga hullemad olema, st tõepoolest satun ma ikka ja jälle piltide otsa, kus tõepoolest 10% mõnest otsast tühi on. Kui sinna nüüd arvestada otsa see, et trükk nii ehk naa on suht piiratud tooniulatusega pildiedastusmeetod... siis selline lisa-piirang on tõsiselt kurjast.

Teine õppetükk jäi mulle aga silma faili avades:

Nagu näha, on minul Photoshopis RGB-profiiliks 'Adobe RGB (1998)' ehk üsna lai ja standardne värviruum, Telleril aga 'Color LCD' -- mis nähtavasti vastab tema iBook'i ekraanile. See tähendab seda, et Teller on pildi töödelnud "nii, nagu see tema arvuti ekraanil paistab" ning lisanud oma monitori kirjelduse ehk profiili. Teoreetiliselt peaksin mina seda Phtoshopis avades nägema täpselt sama pilti, mis Teller. Paraku on siin paar "aga":

tegemist on tüüp-profiiliga, nii et Teller võis pilti ikkagi veidi teisiti näha
minu läpakas on kah kasutusel tüüp-profiil, nii et Photoshop üritab tüüpilise IBM Thinkpad'i ekraanil näidata tüüpilise Apple iBook'i pilti
Teller pani pildi oma ajaveebi ja brauser pole Photoshop ning sellel on täiesti savi, mis profiil sellel pildil kaasas on

Läheb segaseks, jah? Ma katsun need erinevused nähtavalt "simuleerida" -- all-oleval pildil on vasak-ülemine pool nii, nagu see paistaks täpselt sRGB-profiilile vastaval monitoril netibrauseris ning parem-alumine nii, nagu kaasas olev profiil väidab Tellerit näinud olevat:

Lisatud on Info-palett kahe pipeti-punktiga, mis algsel pildil olid võrdsed, nüüd aga heledus ehk L skaala 8 ühikut lahus... deltaEcmc ehk tajutav toonierinevus muideks üle 5 (kui meil trükis on üle 3, siis kipub juba kisa lahti olema).

Mis ma soovitaksin teha? Kõigepealt tuleks muidugi monitor kalibreerida või siis panna süsteemis monitoriprofiiliks tüüpprofiil (sellise peaks leidma iga monitorivalmistaja support-lehelt) ja keerata monitori heledus-kontrast paika (parema abivahendi puudumisel Adobe Gamma abil). Ja Photoshopis RGB-profiiliks sRGB, see võiks teatavate mööndustega olla ettekujutus keskmise kasutaja brauserist. Töödeldes neti-pilte Adobe RGB või oma monitoriprofiiliga toimub suur ja sügav enesepett.

Aga sellest kõigest arusaamiseks peaksin ma vist kirjutama ühe loo värvihalduse olemusest (millele Teller muideks Skype-chatis ka juba vihjas -- te ju ometi ei arva, et ma teda tema nõusolekuta siin lahkan, egaju?), paraku on hetkel juba südaöö.

Olukorrast pildis

Peeter Marvet — Wed, 30 Mar 2005 06:52:06 GMT

Minu EALL ajalehtede kujundus-seminari ettekande "Olukorrast pildis" presentatsioonifail (tõenäoliselt huvipakkuv vaid osalejatele).

Arctic'u Guide veebis

Peeter Marvet — Tue, 18 Jan 2005 08:19:19 GMT

Üks väga hea raamat katmata paberi kohta on Arctic Paper'i The Guide to Uncoated Paper -- nagu lingist aru saada avastasin selle just ka netist. Räägib paberist üldse, rastrist jms ning eraldi siis sellest, mida vaja katmata ehk uncoated paberi puhul jälgida. Arctic'ul on muideks veebis ka paberite tüüp-profiilid (kuigi minu arust tiba liiga paksult värvi pandud trükis).

Indesign'i koolitused Äripäevale

Peeter Marvet — Wed, 08 Dec 2004 04:17:22 GMT

Kõigepealt "jupikesed_UP.zip".

Asjad, millest rääkida

Kasutuskeskkond (eelistused, tegutsemine palettidega, shortcutid, nende salvestamine jne, tööristad sh erinevad selectid)
Masterid, layerid, guide'id
Freimid, teksti jooksutamine jne
Indesign ja tüpograafia
Stiilid (tähe ja lõigu)
Nested-stiilid
Tabelid
Värvihaldus (selle mitte-kasutamine)
Väljatrükk (PDF)
Käsiraamatu poole peal sisukorrad jms pika dokumendi nipid

Trükiprojektide juhtimisest Wazzup'il

Peeter Marvet — Fri, 22 Oct 2004 05:59:37 GMT

Tallinn 26.10. kl 14-17 Hotell Olümpia konverentsikeskus
Riga 28.10 kl 10-13 Hotell Latvija konverentsikeskus

Peeter Marvet, Uniprint
Kersti Sülla, MAP Estonia
Pekka Paavo Keskküla, Printwerk
Lätis osaleb MAP Latvia tiim (Daiga Zvaigzne, jt)

Viidatud rehkendustabel Trükihinna muutumine

Trükise projektiplaani koostamine. Kuidas hinnata trükise mahtu. Kui kaua kogu protsess aega võtab?
Paberi valik, valiku kriteeriumid. Paberikulu hinnakujundus.
Pakkumise küsimine / spetsifikatsioon. Adekvaatse lähteülesande püstitamine. Kuidas toimub universaalne trükiste hinnakujundus.
Trükise algmaterjalide kvaliteedi kontroll. Algmaterjalide formaat. Mida arvestada logode ja piltide puhul, millised on kriitilised ohutegurid.
Nõuded ajalehereklaamile. Kas kriitpaberi jaoks tehtud reklaami võib otse ajalehepaberile ümber kanda? Ohud, mida vältida.
Mida teha võõrtähtede ja sümbolitega. Kuidas saavutada olukord, et trükises oleksid kõik võõrtähed ja sümbolid korrektsed
overprint ja muud probleemid
Trükise järeltöötlus. Trükivärvi kuivamine. Räägime mis juhtub kui läti tähed võtsid niikaua kui võtsid… ja ülehomme on vaja trükis posti.

Uusi heietusi :-)

Peeter Marvet — Tue, 15 Jun 2004 09:59:16 GMT

Äripäev on olnud nii lahke ja ära märkinud Uniprindi veebilehe, tuues seejuures igati õigustatud kriitikana esile Marveti laiskuse. Põhjus nähtavasti selles, et ma viimasel ajal lihtsalt kirjutan oluliselt vähem ning seega iga uus kirjatöö on nagu omaette ettevõtmine või nii. Ja samas, kui ma vaatan "vabariigi keskmist" pildikvaliteeti leian endale igati õigustuse miks hamburgeri juhtum permanentselt (või vähemalt veel paariks aastaks) esilehele naelutada. Aga ma üritan ennast parandada :-)

Hamburgeri juhtum

Peeter Marvet — Mon, 21 Jul 2003 05:41:08 GMT

Marvetaariumi pilditöötlus-õpetus (ehk kuidas teha hamburger maitsvaks) läbis kerge järeltöötluse ja on nüüd ka veebis väljas, lugege ise ja soovitage kolleegile. Loomulikult on teretulnud ka soovitused, kuidas seda õpetust veel paremaks muuta.

photoshop_sharpen.jpg

Peeter Marvet — Tue, 15 Jul 2003 09:55:01 GMT

photoshop_selective.jpg

Peeter Marvet — Tue, 15 Jul 2003 09:54:40 GMT

photoshop_selective.jpg

Peeter Marvet — Tue, 15 Jul 2003 09:54:38 GMT

photoshop_levels2.jpg

Peeter Marvet — Tue, 15 Jul 2003 09:53:25 GMT

photoshop_levels1.jpg

Peeter Marvet — Tue, 15 Jul 2003 09:53:08 GMT

photoshop_info.jpg

Peeter Marvet — Tue, 15 Jul 2003 09:52:53 GMT